Euroopa kvalifikatsiooniraamistik

EL töötas Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku (EQF) välja kui teisendamisvahendi, mille abil muuta riiklikud kvalifikatsioonid lihtsamini mõistetavaks ja paremini võrreldavaks. EQFi eesmärk on toetada õppurite ja töötajate piiriülest liikuvust ning edendada elukestvat õpet ja kutsealast arengut kõikjal Euroopas.

Mis on EQF?

EQF on kaheksatasemeline õpiväljunditel põhinev kõiki kvalifikatsioonitüüpe hõlmav raamistik, mis toimib teisendamisvahendina erinevate riiklike kvalifikatsiooniraamistike vahel. Raamistik aitab muuta inimeste kvalifikatsioonid läbipaistvamaks, võrreldavamaks ja ülekantavamaks ning võimaldab võrrelda eri riikide ja asutuste antud kvalifikatsioone.

EQF hõlmab kõiki kvalifikatsioonitüüpe ja -tasemeid ning õpiväljundite kasutamine näitab selgelt, mida inimene teab, millest ta aru saab ja mida ta on võimeline tegema. Mida suurem on taseme number, seda rohkem on oskusi, st 1. tase on kõige madalam ja 8. tase kõige kõrgem. Kõige olulisem on see, et kuna EQF on tihedalt seotud riiklike kvalifikatsiooniraamistikega, annab EQF põhjaliku ülevaate kõikidest Euroopas kasutusel olevatest kvalifikatsioonitüüpidest ja -tasemetest, mis on kvalifikatsiooniandmebaaside kaudu üha kättesaadavamad.

EQF loodi 2008. aastal ja see vaadati läbi 2017. aastal. Läbivaatamisel säilis põhieesmärk tagada Euroopa kvalifikatsioonimaastikul läbipaistvus ja vastastikune usaldus. Liikmesriigid võtsid endale kohustuse Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku edasi arendada ja tõhustada, tehes riiklikud, rahvusvahelised ja kolmandate riikide kvalifikatsioonid tööandjate, töötajate ja õppurite jaoks paremini mõistetavateks.

Millised riigid EQFis osalevad?

Lisaks ELi liikmesriikidele teevad EQFi rakendamise nimel tööd veel 11 riiki: Island, Liechtenstein ja Norra (Euroopa Majanduspiirkonna riigid), Albaania, Põhja-Makedoonia, Montenegro, Serbia ja Türgi (kandidaatriigid), Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo ** (potentsiaalsed kandidaadid) ja Šveits.

Kes on veel kaasatud?

2008. aastal loodud EQFi nõuanderühm on keskne koht komisjoni, liikmesriikide ning hariduse, koolituse, töömaailma ja kodanikuühiskonna sidusrühmade vaheliste arutelude pidamiseks. Nõuanderühma ülesanne on tagada üldine sidusus ning edendada sidustamisprotsessi läbipaistvust ja usaldusväärsust. EQFi nõuanderühma koosolekute protokollid ja dokumendid avaldatakse komisjoni eksperdirühmade registris.

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusel (Cedefop), Euroopa Koolitusfondil (ETF) ja Euroopa ametitel on oluline roll EQFi rakendamise toetamisel.

ENIC-NARIC võrgustik koondab riiklikke keskusi, mis on loodud selleks, et pakkuda asutustele ja kodanikele otsest tuge akadeemiliste kvalifikatsioonide tunnustamisel.

EQFi rakendatakse koos teiste Euroopa ja rahvusvaheliste vahenditega, mis toetavad kvalifikatsioonide tunnustamist.

Nõukogu 26. novembri 2018. aasta soovituses kõrg- ja keskhariduskvalifikatsioonide ning välismaal läbitud õppeperioodide õpiväljundite automaatse vastastikuse tunnustamise edendamise kohta on viidatud EQFile kui võimalusele suurendada läbipaistvust ja luua usaldust riiklike haridus- ja koolitussüsteemide vahel.
Direktiivis 2005/36/EÜ käsitletakse kutsekvalifikatsioonide tunnustamist ELis, mis võimaldab spetsialistidel liikuda üle riigipiiride ja tegutseda oma kutsealal või osutada teenuseid välismaal.
Tunnistuste tunnustamise Lissaboni konventsioon on UNESCO ja Euroopa Nõukogu hallatav rahvusvaheline kokkulepe, mis võimaldab tunnustada akadeemilisi kvalifikatsioone nii Euroopas kui ka väljaspool.
EQF on kooskõlas Euroopa kõrgharidusruumi kvalifikatsiooniraamistikuga ja selle tsüklite kirjeldustega. Selles raamistikus leppisid haridusministrid kokku valitsustevahelise Bologna protsessi käigus 2005. aastal.

Mis on sidustamisprotsess?

EQFi käsitlevas soovituses kutsutakse liikmesriike üles sidustama oma riiklik kvalifikatsiooniraamistik või -süsteem EQFiga, et luua riiklike kvalifikatsioonitasemete ja EQFi kaheksa kvalifikatsioonitaseme vahele selge ja läbipaistev seos. Liikmesriikidel soovitatakse vaadata üle ja vajaduse korral ajakohastada riikliku kvalifikatsiooniraamistiku või -süsteemi tasemete sidustamine EQFi tasemetega.

Iga riik, kes soovib seostada oma riiklikud kvalifikatsioonitasemed EQFiga, peab koostama üksikasjaliku sidustamisaruande, mis on kooskõlas EQFi käsitleva läbivaadatud soovituse III lisas kokku lepitud kümne sidustamiskriteeriumiga. Riiklikud sidustamisaruanded esitatakse EQFi nõuanderühmale, kes need sidustamiskriteeriumide täitmise korral kinnitab.

Pärast riikliku kvalifikatsiooniraamistiku sidustamist EQFiga peaksid kõik uued välja antud kvalifikatsioonid (nt tunnistused ja nende lisad, diplomid ja akadeemilised õiendid) ja/või kvalifikatsiooniandmebaasid sisaldama selget viidet asjaomasele Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku ja riikliku kvalifikatsiooniraamistiku tasemele.